Haldusteave
| Ametinimetus | Inimõigusi käsitlevad ELi õigusaktid |
| Kestus | 60 minutit |
| Moodul | C |
| Õppetunni liik | Loeng |
| Keskendumine | Eetiline – vastavus, seaduslikkus ja inimlikkus |
| Teema | ELi ja rahvusvahelised õigusaktid/raamistik andmete, tehisintellekti, inimõiguste ja võrdõiguslikkuse kohta |
Võtmesõnad
inimõigused, eraelu puutumatus, diskrimineerimisvastane võitlus,
Õpieesmärgid
- Ratsionaliseerida ja arutada tehisintellekti ja inimõigustega seotud teemasid
Eeldatav ettevalmistamine
Õppeüritused, mis tuleb lõpetada enne
Puudub.
Kohustuslik õpilastele
Puudub.
Valikuline õpilastele
- Viited Frederik J. Zuiderveen Borgesius (2020), Õiguskaitse tugevdamine algoritmide ja tehisintellekti abil diskrimineerimise eest, International Journal of Human Rights; Frederik J. Zuiderveen Borgesius (2018) „Diskrimineerimine, tehisintellekt ja algoritmiline“, Euroopa Nõukogu; Philipp Hacker (2021) tehisintellekti käsitleva õigusakti, õiguse, innovatsiooni ja tehnoloogia esimesed põhimõtted; Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (2018) #BigData: Diskrimineerimine andmepõhises otsustusprotsessis
Viited ja taust õpilastele
Puudub.
Soovitatav õpetajatele
Puudub.
Õppematerjalid
Juhised õpetajatele
Õpetaja peaks hõlmama järgmisi teemasid:
- Üldine teadlikkus põhiõigustest ja õigusraamistikest tehisintellekti kontekstis
- Diskrimineerimisvastane võitlus
- Privaatsus
- Inimväärikus
- Õiguskaitse kättesaadavus
Tehisintellekt võib oluliselt mõjutada inimõigusi ühiskonna eri aspektides. Tehisintellekti tehnoloogia arenedes toob see esile mitmeid regulatiivseid probleeme ja kaalutlusi tagamaks, et need edusammud oleksid kooskõlas põhiliste inimõigustega ja austaksid neid. Mitmed peamised tehisintellektiga seotud inimõigustealased regulatiivsed küsimused on järgmised:
1. Privaatsus ja andmekaitse: Teema: Tehisintellektisüsteemid vajavad tõhusaks toimimiseks sageli juurdepääsu suurele hulgale isikuandmetele. See tekitab muret eraelu puutumatuse rikkumise ja volitamata andmete kasutamise pärast. Regulatiivne reageerimine: Andmekaitseseadused, nagu isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR) Euroopas ja sarnased määrused kogu maailmas, kehtestavad standardid isikuandmete kogumiseks, töötlemiseks ja säilitamiseks. Tehisintellekti arendajad peavad järgima rangeid andmekaitsepõhimõtteid ja saama kasutajatelt teadliku nõusoleku.
2. Diskrimineerimine ja bias: Teema: Tehisintellekti algoritmid võivad pärida koolitusandmetes esinevaid eelarvamusi, mis viivad diskrimineerivate tulemusteni sellistes valdkondades nagu värbamine, laenamine ja õiguskaitse. Regulatiivne reageerimine: Määrused võivad nõuda tehisintellekti algoritmide otsustamisprotsesside läbipaistvust. Kallutatuse auditid ja mõjuhinnangud võivad aidata tuvastada ja leevendada diskrimineerivat mõju. Kehtivad diskrimineerimisvastased seadused võivad kehtida ka tehisintellektisüsteemide suhtes.
3. Sõnavabadus ja teabevabadus: Teema: Tehisintellekti võime sisuga manipuleerida ja luua tekitab muret väärinfo, valeuudiste ja tsensuuri pärast. Regulatiivne reageerimine: Määrustes võidakse keskenduda tehisintellekti abil loodud sisu päritolu läbipaistvusele ja autentsuse kontrollimise mehhanismidele. Sõnavabaduse õiguse ja kahjuliku väärinfo ennetamise vajaduse tasakaalustamine on väljakutse. 4. Töö- ja tööhõiveõigused:
Teema: Tehisintellektil põhinev automatiseerimine võib põhjustada töökohtade ümberpaigutamist ning mõjutada töötajate õigusi ja töökohakindlust. Regulatiivne reageerimine: Tööseadusi võib olla vaja ajakohastada, et käsitleda selliseid küsimusi nagu koondatud töötajate ümberõpe, võimalikud muutused töölepingutes, mis tulenevad inimeste ja tehisintellektiga seotud koostööst, ning tehisintellektist tingitud muutustest mõjutatud töötajate õiglase kohtlemise tagamine.
5. Õigus õiglasele kohtumenetlusele: Teema: Tehisintellekti osalemine õigusprotsessides, nagu ennustav politseitöö ja süüdimõistmise algoritmid, tõstatab küsimusi nõuetekohase menetluse ja õiguse kohta õiglasele kohtulikule arutamisele. Regulatiivne reageerimine: Õigusraamistikud peaksid tagama kohtuotsustes kasutatava tehisintellekti läbipaistvuse ja selgitatavuse. Nendega tuleks ette näha ka mehhanismid aruandekohustuse täitmiseks ja tehisintellekti abil saavutatud tulemuste vaidlustamiseks.
6. Järelevalve ja kogunemisvabadus: Teema: Tehisintellektil põhinevad jälgimistehnoloogiad võivad rikkuda kodanike õigust eraelu puutumatusele ja kogunemisvabadusele. Regulatiivne reageerimine: Väga oluline on leida tasakaal julgeolekuvajaduste ja üksikisiku õiguste vahel. Eeskirjad võivad teatavates olukordades piirata tehisintellekti jälgimise kasutamist, nõuda ranget järelevalvet ja tagada andmete säilitamise piirangud.
7. Juurdepääs põhiteenustele: Teema: Tehisintellektil põhinevaid süsteeme võib kasutada ressursside ja teenuste eraldamiseks, jättes võimaluse korral kõrvale tõrjutud elanikkonnarühmad. Regulatiivne reageerimine: Selleks et tagada võrdne juurdepääs olulistele teenustele, vältides samal ajal digitaalset tõrjutust, on vaja eeskirju, mis nõuavad läbipaistvust, õiglust ja sotsiaalse mõju arvessevõtmist tehisintellektisüsteemi projekteerimisel.
Kontuur
| Kestus (min) | Kirjeldus |
|---|---|
| 15 | Diskrimineerimine ja Bias |
| 15 | Sõnavabadus ja teabevabadus ning õigus õiglasele kohtumenetlusele |
| 15 | Järelevalve ja kogunemisvabadus |
| 15 | Juurdepääs põhiteenustele |
Tunnustused
Inimkeskse tehisintellekti magistriprogrammi kaasfinantseeris Euroopa Liidu Ühendamise Rahastu toetusega CEF-TC-2020–1 „Digioskused 2020“-EU-IA-0068.